IV. Kuloskap naka Putup.
Nikaniu el-ēyit; amsk'was madcahak m'sike‛kw, w'skitapyik iakw weyusis'k naka weyusis'k w'skitapyik; tan Winpe k'tci keskimetasit k'motnatmowan Kuloskapyil w'siwi; tan w't'li-papwi-patcolanes Putupyil: eli-t'lintoti‛tit es'k; tan eli-kisi-utmats Putup. Itaso w'skitapyik tem'k; nit eli-ponsi‛tit; yut naka nit-ta eli-wikithotmo‛tit, nit weyusis-wiyanya, k'nok-lo meskw nit eli-inuk, kisi-esoke-pilwel'soltowuk.
Kuloskap neke wikus m'ni‛kok liwitaso "Atcaligunmetc'k;" niswiu k'tana‛kw'sowuk w'skidcinwuk weyusiswi-wisoltowuk; nit na el-matoti‛-tit; naka sips'k.
Elwe-te m'si Polwîtc (kesena Mutcyes) nek'mau na kisi-musunmoti‛-tit pilwitp'swâk'n w'tceskowalanya Kuloskapyil. En w'kisithotm'nya w'neklanya; tan etutci tama el-yalit, w'nespi-madcephanya w'k'mus'l Monimkweswul naka Pokumkiyil; w'k'tciketethotm'nya nit Kuloskap en-kika-n'klut m'ni‛kok, tco-metcine, ip'dc'l katama w'tcitcitwauneya tan w't'li-pilwitpesilin.
Apadciyat, w'k'mus Monimkweso naka Pogumki k'motnalaspunik; w'matcyaphan sitmuk s'nojiu; kiskotekwan elmi-pusilijil k'tci-natcit-hamtitidcil k'tci nodcikiskimetasit naka w'siwi, w'niswitidcil naka w'ni-dcanis'l. Metci-memi-kakaluma Kuloskap w'tci-p'tcitakw'sowam'l w'k'mus'l; weswe-w'petcitakan w'tēmis; ole (w'le)-pelan epusi altestâk'n'k (altik). Nit w'skidcinwuk et'laki‛tit amkâk'n; nit w'natakatohokonya; Kuloskap owikwelan.
Winpe naka w'siwi naka w'takw'nikan madc'hanya Pestumokatiyik naka M'na‛nuk; makiyewus w'tiyinya; odci-pusinya; w'kuskahanya
Then he comes to where Newfoundland is; he comes to an Indian village; a village where all loons who have become men live. They are glad to see their chief; they do what they can, so as to please him; he is joyful. He makes them his huntsmen and his messengers.
In all stories, as many as there are, the loons are faithful to him forever. So even to-day when the Indians hear the loons, they say: "The Loon is calling to Kuloskap" (Micmac tongue); (or) "he is 'looning' to Kuloskap" (Passamaquoddy tongue).